Maasai keel ehk masai keel (maasai keeles ɔl Maa) on Niiluse-Sahara keelehõimkonna Ida-Niiluse harusse kuuluv keel, mida räägitakse Lõuna-Keenias ja Põhja-Tansaanias. Kõnelejate koguarv 1 297 000, sellest Keenias 842 000 (2009. aasta rahvaloenduse järgi, arv suureneb)[1] ning Tansaanias 455 000 (2006), sh 170 000 Arusa murde rääkijat ja 30 000 Baraguyu murde rääkijat (1987). Oletatavalt pärineb keel kusagilt Lähis-Idast ning jõudis mööda Niiluse jõe kallast liikudes tänapäevasesse piirkonda Ida-Aafrikas.[3] Seda teooriat kinnitab suur hulk maasai keelest pärinevaid kohanimesid sellele teekonnale jäävates piirkondades. Kuna maasai on põhiliselt suuline keel, võib seda ähvardada hääbumine. Maasai keele ortograafia osas pole lõplikult kokku lepitud ega ühtset kirjapilti paika pandud.[4] Kasutab ladina kirjasüsteemi. Sõnajärje tüpoloogia: VSO (Verb-Subjekt-Objekt).
Keenias räägitakse maasai keelt Rift Valley provintsis Kajiado maakonnas ja Naroki maakonnas. Kõneldavad dialektid on Arusa (Arusha), Damat, Iloodokilani, Kaputiei, Keekonyokie, Kisonko, Kore, Laitokitok, Loitai, Matapo, Moitanik (Wuasinkishu), Parakuyo (Baraguyu, Kwavi), Purko (suurim dialekt Keenias), Siria.
Kirjaoskuse määr esimese keelena rääkijate seas on 10%, teise keelena rääkijate seas 30%. Keelt õpetatakse algkoolides ning on maasaikeelseid raadioprogramme. On olemas maasai sõnaraamat, Piibli tõlge (1991. aastast) ja veel mõned väljaanded (nt grammatika), aga üldiselt ei kasutata seda keelt väga palju kirjalikult.
Tansaanias räägitakse maasai keelt põhjapoolses osas Kesk-Tansaaniast Keenia piiri ääres Serengeti rahvuspargi idaosas. Baraguyu murret kõneldakse India ookeanist peaaegu Malawini. Muud dialektid on Arusha (Il-arusha, L-arusha), Kisonko. Tansaanias on maasai keel väga elujõuline, seda antakse edasi lastele, isegi kui elatakse linnas või ollakse segunenud teiste keelerühmadega. Kasutatakse ka suahiili keelt.
| 1
|
nabu
|
| 2
|
ari või are
|
| 3
|
uni
|
| 4
|
ungwun
|
| 5
|
miet
|
| 6
|
elle
|
| 7
|
nabishana
|
| 8
|
issiet
|
| 9
|
nawdu või endorroi
|
| 10
|
tomon
|
| 11
|
tomon obbo
|
| 12
|
tomon are
|
| 13
|
tomon oguni
|
| 14
|
tomon ungwun
|
| 15
|
tomon oimiet
|
| 16
|
tomon oiille
|
| 17
|
tomon nabishana
|
| 18
|
tomon oissiet
|
| 19
|
tomon nawdo
|
| 20
|
tigitum
|
| 21
|
tigitum obbo
|
Nagu kõik primitiivsed rahvad, nii loendavad ka maasaid sõrmedel. Suletud rusikas kujutab number 5, kaks suletud rusikat arvu 10. Suuremate arvude jaoks tõstetakse ja langetatakse rusikaid kuni jõutakse sobiva mitmekordistuseni (nt arvu 20 saamiseks tuleb mõlema käe rusikat tõsta kaks korda = 2 x 10). Kujutamaks arvu 60 või suuremat, nipsutatakse ühe käe sõrmi, aga väga suurte arvude puhul nipsutatakse mitmeid kordi mõlema käe sõrmi.
| a
|
b
|
d
|
e
|
ɛ
|
g
|
h
|
i
|
ɨ
|
j
|
k
|
l
|
m
|
n
|
ny
|
ŋ
|
o
|
ɔ
|
p
|
r
|
rr
|
s
|
sh
|
t
|
u
|
ʉ
|
w
|
wu
|
y
|
yi
|
a [а]
|
b [ɓ]
|
c [c]
|
d [ɗ]
|
e [e,ɛ]
|
g [ɠ]
|
i [i,ɨ]
|
j [ʄ]
|
k [k]
|
l [l]
|
m [m]
|
mb [mɓ]
|
n [n]
|
nd [nd]
|
ng [nɠ]
|
nj [ɲʄ]
|
ny [ɲ]
|
ŋ [ŋ]
|
o [o,ɔ]
|
p [p]
|
r [ɾ]
|
rr [r]
|
s [s]
|
sh [ʃ]
|
t [t]
|
u [u,ʉ]
|
w [w]
|
ww [w*]
|
y [j]
|
yy [j*]
|
Niiluse keeltes on suahiili keelest ja ka kõikidest Indoeuroopa keeltest erinev häälikute süsteem. Ladina ja suahiili keelele sobiva tähestikuga ei õnnestu sama hästi märkida niiluse keelte häälikuid.
|
|
Labiaalne
|
Alveolaarne
|
Alveopalataalne
/ palataalne
|
Velaarne
|
Glotaalne
|
| Nasaal
|
/m/
|
/n/
|
/ɲ/ (ny)
|
/ŋ/ (ŋ või ng)
|
|
| Klusiil
|
Helitu
|
/p/
|
/t/
|
|
/k/
|
/ʔ/ (' või ʔ)
|
| Implosiivne / glotaliseerunud
|
/ɓ/
|
/ɗ/
|
/ʄ/
|
/ɠ/ (g)
|
|
| Frikatiiv
|
|
/s/
|
/ʃ/ (sh); peale konsonante [tʃ] (ch)
|
|
/h/
|
| Sulahäälik
|
Lateraal
|
|
/l/
|
|
|
|
| Kõks (ingl tap)
|
|
/ɾ/ (r)
|
|
|
|
| Tremulant
|
|
/r/ (rr)
|
|
|
|
| Siirdehäälik
|
Leenis (nõrk)
|
/w/
|
|
/j/ (y)
|
|
|
| Fortis (tugev)
|
/ww/ (wu)
|
|
/jj/ (yi)
|
|
|
Maasai keeles on umbes 25 konsonanthäälikut, kirjapildis p, b, t, d, k, g, mb, nd, nj, ng, s, sh, c, j, m, n, ny, ŋ, l, r, rr, y, yy (yi), w ja ww (wu). Dialektid võivad erineda selle poolest, millised konsonanthäälikud neis keeltes on. Arusa murdes puuduvad c ja p, aga nende asemel on olemas helitud ja helilised bilabiaalsed frikatiivid e hõõrdhäälikud.
Maasai häälikud kirjapildiga b, d, j, g, mb, nd, nj, ja ng on implosiivsed, see tähendab, et neid hääldatakse samal ajal, kui rääkija tõmbab õhku suhu. Kõik ülejäänud on eksplosiivsed, mis tähendab, et õhk liigub hääliku moodustamise ajal suust välja. Maasai keeles hõlmavad eksplosiivsed häälikud kirjapildi järgi ka p, t, c, k.
Täht ŋ, näiteks sõnas eŋûês 'metsloom,' vastab häälikule, mida suahiili keeles kirjutatakse ng' või inglise keele ng sõnas singer (aga mitte inglise keele sõnas finger olev ng, ega ka häälik, mida suahiili keeles kirjutatakse ng ´na). Rr tuuakse kuuldavale keeleotsa vastu suulage väristades (nagu rr hispaania keeles).
Seda, mida väljendatakse kui ww (tihti esitatuna wu kujul praktilises kirjapildis) ja yy (yi), saab kirjeldada foneetiliselt kui "fortist", rangemalt välja öeldud versiooni muidu pehmemalt väljendatud häälikutest w ning y. Maasai keeles on need selgelt erinevad häälikud, mida emakeelena rääkijad kasutavad sõnade eristamiseks. Võrdle:
| éyyáya (éyíáya) |
'Tema läheb (tulevikus) otsima (midagi)'
|
| éyá |
'Tema võtab (tulevikus) selle'
|
| éwwáp (éwúáp) |
'Tema krahmab (tulevikus) selle'
|
| éwál |
'Tema vastab (tulevikus).'
|
Maasai keeles on 9 eri vokaali. (Võrdluseks: suahiili ja hispaania keeles on ainult 5; inglise keeles on väidetavalt 13.) Maasai keele vokaalid jagunevad kahte rühma, sõltuvalt sellest, kas keelepära liigutatakse ettepoole (laiendades kõriõõnsust), või liigutatakse tahapoole (vähendades kõriõõnsust). Üks häälik on neutraalne. Kõriõõnsuse suurus mõjutab akustilisi helilaineid, mis liiguvad läbi õhu, muutes häälikud erinevaks, nagu neid esmalt kuulaja kõrvaga tajutakse ja seejärel aju poolt lahti mõtestatakse. Keelepära ettepoole liigutamisel viidatakse sellele kui laienenud kõriõõnsusele; kui keelepära on neutraalses või tagasi tõmbunud asendis, siis viidatakse helile mittelaienenud või sisse tõmbunud kõriõõnsusega.
| Laienenud kõriõõnsus
|
i, e, o, u
|
| Mitte-laienenud kõriõõnsus
|
ɪ, ɛ, ɔ, ʊ
|
| Neutraalne (samuti mitte-laienenud)
|
a
|
| érík |
'Tema juhib (tulevikus) seda.'
|
| ɛ́rɪ́k |
'Tema ajab (tulevikus) iiveldama (kedagi).'
|
| épét |
'Tema krohvib (tulevikus) seda.'
|
| ɛ́pɛ́t |
'Tema hoiab (tulevikus) lähedale sellele.'
|
| éból |
'Tema avab (tulevikus) selle.'
|
| ɛ́bɔ́l |
'Tema hoiab (tulevikus) seda (suuga).'
|
| ébúl |
'Tema torkab (tulevikus) läbi selle.'
|
| ɛ́bʊ́l |
'Tema on edukas (tulevikus). '
|
Kolmas väga tähtis maasai keele tunnus on toon. Maasai keele sõnade tähendust muudab eri silpide tooni (helikõrguse, s.t relatiivsete akustiliste sageduste) muutmine.
Maasai keelesüsteemis on kaks "põhilist" tooni, kõrge and madal. Kuulates sõnu loomulikus kontekstis, tajutakse rohkem kui kahte akustilist helikõrgust, kuna toone mõjutab ümbritsev toonikontekst ning üldised intonatsioonimallid lausetes ja suhtluses. Palju nalja, kui just mitte palju valearusaamu võib ette tulla, kui teises sõna otsas olevat tooni tahtmatult muudetakse. Toon on iseäranis tähtis grammatikas; mis selgub ka, vaadates järgmisi näitepaare:
| áadôl |
'Tema/nemad näevad (tulevikus) mind.'
|
| áádól |
'Ma näen (tulevikus) sind.'
|
| kɪ́ntɔ́nyɔrra |
'Sa oled pannud mind armastama seda.'
|
| kɪ́ntɔ́nyɔ́rrâ |
'Teie olete pannud mind armastama seda.'
|
| ɛ́ár ɔlmʊrraní ɔlŋátúny |
'Sõdalane tapab (tulevikus) lõvi.'
|
| ɛ́ár ɔlmʊ́rránì ɔlŋatúny |
'Lõvi tapab (tulevikus) sõdalase.'
|
Kõik maasai keele nimisõnad (mõne erandiga) näitavad grammatilist sugu, arvu ja käänet. Omadussõnad muudavad arvu ja käänet, aga mitte sugu.
Maasai keele grammatiline sugu viitab sellele, kas nimisõna kuulub "maskuliinumi," "feminiinumi," või (väga harva) "koha" sõnade hulka. Meessugu kasutatakse tavaliselt asjade kohta, mis on bioloogiliselt maskuliinsed või suured, nagu ¾l-ɔ́r¾ 'tema(meessoost)-kits,' ol-dóínyó 'mägi,' või ¾l-abáànì 'ravitseja, arst,' mida võib mõnes erilises kontekstis kasutada ka viitamaks 'Jumalale.' Naissugu kasutatakse tüüpiliselt bioloogiliselt feminiinsete või väikeste asjade kohta, või mõnikord siis, kui taotletakse pejoratiivset (halvustavat) tähendust, nagu en-kíné 'kits' või 'naine kui kits,' en-dóínyó 'väike mägi, kõrgendik, küngas,' või ɛnk-abáànì 'naisarst, väike meesarst, posija.' Mõned nimisõnad võtavad ainult ühe soo prefiksi (Enk-áí 'Jumal'), ja mõned nimisõnad ei võta ühegi soo prefiksit (k¥lɛ́ 'piim'). Maasai keele lõunapoolsetes dialektides osutab sugu näitava prefiksi vokaal arvule, ɛn(k)- 'naissoo ainsus,' ʟn(k)- 'naissoo mitmus'; ¾l- 'meessoo ainsus, 'ʟl- 'meessoo mitmus'); samal ajal, kui põhjapoolsetes dialektides ei ilmne arvu näitav vokaal. Kui määraja nagu ɛná 'see (feminiin) ' või ɛldɛ́ 'too (maskuliin)' esineb koos nimisõnaga, siis soo prefiks ei esine samuti koos.
Enamikul maasai keele nimisõnadel on ainsuslikud ja mitmuslikud vormid, sõltuvalt sellest, kas rääkija viitab ühele või rohkem kui ühele objektile. Eksisteerib umbes 12 erinevat ainsuse-mitmuse klassi. Klassid on maasai keele morfoloogias valdkonnaks, mis tuleb meelde jätta, kuna vormid on üsna ebareeglipärased. Kui nimisõna tüvi märgib kõige tavalisemalt ainsuslikku nimetust, siis võib sel olla mitmuslik sufiks:
| SINGULAR |
PLUURAL
|
| ɛnk-áí |
'äike, taevas, jumal' |
ʟnk-áì-tìn |
'äikesed, taevad, jumalad'
|
| ol-kér |
'kastreeritud oinas, jäär' |
ʟl-k ɛrr-á |
'kastreeritud oinad, jäärad'
|
| ɛnk-ají |
'maja' |
ʟnk-ájí-jík |
'majad'
|
| en-jóré |
'sõda, rünnak' |
in-jor-în |
'sõjad, rünnakud'
|
Kui tüvi kõige tavalisemalt märgib mitmuslikku nimetust, siis võib sel olla eristav ainsuslik sufiks:
| PLUURAL |
SINGULAR
|
| ʟl-áʃbártàk |
'meessoost vastuvõetud' |
ʟl-áʃbártànì |
'meessoost vastuvõetu'
|
| ʟnk-áʃk |
'käed' |
ɛnk-áʃ-ná |
'käsi'
|
| ʟl-ákʃr |
'tähed' |
ɔl-ákʃr-á |
'täht'
|
| ʟl-álá |
'kihvad' |
ɔl-alá-ì |
'hammas, kihv'
|
Sama vorm (näit. -a) tähistab mõnikord nii ainsust kui mitmust, sõltuvalt tüve klassist. Vahel muutub tüve kuju veelgi dramaatilisemalt andmaks edasi ainsuse vormi, mis vastandub mitmuse vormile: võrdle en-kítéŋ 'lehm,' in-kíshú 'lehmad;' en-títo 'tüdruk,' intóyyè 'tüdrukud.'
Maasai keele tegusõnad on palju keerulisema ülesehitusega kui nimisõnad, lausa sel määral, et üksainus maasai keele tegusõna võib väljendada sama palju kui terve lause enamikus indoeuroopa keeltes. Seda seetõttu, et maasai keele verb sisaldab kohustuslikult ajavormi aspekti, subjekti isiku (pöörde) ja objekti isiku (kui verbil on kaks osalist) markereid. Sõltuvalt sellest, mida rääkija veel tahab edasi anda, võivad verbid sisaldada ka eitust, tingivat või käskivat kõneviisi, kausatiivi, refleksiivseid ja vastastikuseid asesõnu, tegevuse suunda, situatsiooni teisi aspekte (näiteks kas tegevus toimus kellegi heaks või mõne instrumendi, vahendi abil).
Järgnevalt vaatleme verbide 'armastama' või 'meeldima' näitel võimalike verbi tähistavate sõnade suurt hulka. Iga alljärgnev verb moodustab täislause. Mõned sõnad erinevad minimaalselt tooni võrra, mis omakorda illustreerib selle tunnuse tähtsust maasai keeles. Toon saab spetsiifiliselt eristada ainsuse ja mitmuse kolmanda isiku subjekti perfektiivses aspektis (aga mitte alati mujal). PERF näitab perfektiivset aspekti; paljude verbide puhul peavad prefiks ja sufiks esinema koos selle tähenduse saavutamiseks. SUBJ näitab subjekti. Järgnevate sõnade kõla kajastab IlWuasinkishu dialekti ja võib varieeruda mõnevõrra teiste dialektide puhul.
| á-nyɔ́rr
|
| 1SG.SUBJ-armastama
|
| 'Ma armastan seda/teda/neid.'
|
| m-a-nyɔ́rr
|
| NEGATIIV-1SG.SUBJ-armastama
|
| 'Ma ei armasta seda/teda/neid.'
|
| áá-nyɔ́rr
|
| 1SG.SUBJ:2SG.OBJEKT-armastama
|
| 'Ma armastan sind.'
|
| áa-nyɔrr
|
| 3SUBJ:1SG.OBJEKT-armastama
|
| 'Nemad/tema armastab mind.'
|
| á-tɔ́-nyɔ́rr-à
|
| 1SG.SUBJ-PERF-armastama-PERF
|
| 'Ma armastasin (midagi)' või, 'Ma hakkasin armastama (midagi).'
|
| áa-tɔ-nyɔ́rr-â
|
| 3SUBJ:1SG.OBJEKT-PERF-armastama-PERF.PL
|
| 'Nemad on mind armastanud.'
|
| áa-tɔ-nyɔrr-á
|
| 3SUBJ:1SG.OBJEKT-PERF-armastama-PERF.SG
|
| 'Tema on armastanud mind.'
|
Järgnevas sõnapaaris (või lausetes) on terve sõna kõlamall ülioluline teadmaks, kas subjekt on mitmuse 1. isikus 'meie;' või kas eksisteerib "pöördjärjestuse" suhe subjekti ja objekti vahel. Mõned maasai keele dialektid kasutavad ¸kʃ-, ja teised jällegi kʃ-, prefiksi vormina nende mõlema tähenduse jaoks. Järgneva näidete rühma võrdlus ülaltoodud eelmise lõigu näidetega illustreerib veel üht olulist maasai keele tunnust, milleks on vokaalharmoonia.
| ékí-nyórr-ù
|
| PÖÖRDJÄRG-armastama-INHOAT.
|
| 'Tema/nemad armastavad sind (tulevikus).' või 'Sina armastad mind (tulevikus).'
|
| ékí-nyorr-ú
|
| 1PLUURAL.SUBJ-armastama-INHOAT.
|
| 'Meie armastame (tulevikus) teda/neid.'
|
Järgnev näitab mõnda paljudest lisasõnavormidest, mida saab tuletada verbi lihttüvest ny¾rr 'armastama' või 'meeldima':
| ʃ-nyɔ́rr-á-yuyu
|
| 2SUBJ-armastama-RETSIPROOK-INHOAT.2.PLUURAL
|
| 'Teie armastate (tulevikus) üksteist.'
|
| áa-nyɔrr-ʃ
|
| 3SUBJ:1SG.OBJEKT-armastama-PASSIIV
|
| 'Ma olen armastatud/(täpsustamata) inimesed armastavad mind.'
|
| ɛ-ʟ tɔ́-nyɔrr-a
|
| 3-PÕHJUS-armastama-PERF
|
| 'Ta (m) pani teda (m) armastama (midagi).'
|
| á-ító-nyórr-ié
|
| 1SG.SUBJ-PÕHJUS-armastama-INSTRUMENT
|
| 'Ma kasutasin seda, et panna teda (m) armastama (midagi).'
|
| á-ító-nyórr-ishíé
|
| 1-PÕHJUS-armastama-PERF.ANTIPASSIIV
|
| 'Ma kasutasin seda, et teha temast (m) armastav inimene.'
|
Kõige neutraalsem viis maasai keeles mitme sõnaga lause moodustamiseks on seada nad järjekorda: verb (või predikaat)- subjekt- esimene objekt- teine objekt- adverbiaal. Siiski võib subjekti ja objekti järjekord ilma segadust põhjustamata varieeruda, kuna kõikidel nimisõnadel peab olema käändetähistus süntaktilise rolli jaoks, mida nimisõna mängib lauses. Maasai keeles tähistatakse käänet ainult nimisõna tooni malliga; vrd enkínè 'kits' kui nominatiivis subjekt, ja enkíné 'kits' kui akusatiivis objekt. (samuti võrdle áŋ 'kodu' ja âŋ 'meie'.)
| ɛ́-tɔ́-nyɔ́rr-á en-kínè áŋ
|
| 3SUBJ-PERF-armastama-PERF FEM.SG-kits.NOMINATIIV kodu.AKUSATIIV
|
| 'Kits on armastanud kodu.'
|
| ɛ́-tɔ́-nyɔ́rr-á en-kíné âŋ
|
| 3SUBJ-PERF-armastama-PERF FEM.SG-kits.AKUSATIIV meie
|
| 'Tema on armastanud meie kitse.'
|
Järgnevad kaks lauset varieeruvad sõnade järjestuse poolest, aga neil on samane tähendus sündmuse seisukohalt, mida nad kirjeldavad. Seda seetõttu, et iga nimisõna säilitab sama toonimalli, vaatamata sellele, kas see esineb vahetult peale verbi või hoopis lause lõpus.
| é-tó-níŋ-ó en-kínè ɛn-kɛ́ráí
|
| 3SUBJ-PERF-kuulma-PERF FEM.SG-kits.NOMINATIIV FEM.SG-laps.AKUSATIIV
|
| 'Kits kuulis last.'
|
| é-tó-níŋ-ó ɛn-kɛ́ráí en-kínè
|
| 3SUBJ-PERF-kuulma-PERF FEM.SG-laps.AKUSATIIV FEM.SG-kits.NOMINATIIV
|
| 'Last kuulis kits.'
|
Valik nende kahe lause vahel sõltub sellest, kas kesksem osaline diskursuses on kits (esimene versioon) või laps (teine versioon).
Maasai keeles on tegelikult ainult kaks täielikult grammatiseerunud prepositsiooni: üks näitamaks 'kaasnevat' seost ja teine väga üldine prepositsioon t¹, mida kasutatakse igal pool mujal, kus prepositsiooni vajatakse. Järgnevalt mõned tähendused, mida t¹ saab edasi anda. Selle prepositsiooni vokaal on üldiselt kustunud ja alles jäänud t muutub prefiksiks, kui järgnev sõna algab vokaaliga.
| ɛ-ár-à t-ɔl-kɛ́j¥
|
| 3SUBJ-lööma(peksma)-RETSIPROOK PREP/LOKATSIOON-MASK.SG-jõgi
|
| 'Nad võitlevad jões, jõe ääres.'
|
| ɛ-ár-à t-ʃ nâ
|
| 3SUBJ-lööma(peksma)-RETSIPROOK PREP/PÕHJUS -see.FEM
|
| 'Nad võitlevad selle pärast.'
|
| ɛ-ár-à t-oó-ŋúdísìn
|
| 3SUBJ-lööma(peksma)-RETSIPROOK PREP/INSTRUMENT-MASK.PL-kepid
|
| 'Nad võitlevad keppidega.'
|
| áa-t-ar-á ¾l-ámèyù te-yyê
|
| 3SUBJ:1SG.OBJEKT-PERF-lööma(peksma)-PERF MASK.SG-nälg PREP/MÄÄR-2SG
|
| 'Nälg on peksnud mind rohkem kui sind.' (s.t, 'Ma olen näljasem kui sina.')
|
| ɛ-ta-ár-¥-ak-® tɛ‘ Ná®rɔ́b¯
|
| 3SUBJ-PERF-lööma(peksma)-VENTIIVNE-PERF-PASSIIV PREP/ALLIKAS Nairobi
|
| 'Neid on pekstud siin Nairobi tõttu.'
|
| kɛ́-bá-¥ tɛ‘ Ná®rɔ́b¯
|
| 3SUBJ-saabuma-VENTIIVNE PREP/ALLIKAS Nairobi
|
| 'Tema(m) saabub (tulevikus) Nairobist.'
|
| káá-bá-®k¯ tɛ‘ Ná®rɔ́b¯
|
| 1SG.SUBJ:2SG.OBJEKT-saabuma-DAATIV PREP/EESMÄRK~LOKATIIV Nairobi
|
| 'Ma kohtun (tulevikus) sinuga Nairobis.'
|
| á-úré-ísho tɛ‘ n-ɛt¥ a-ló
|
| 1SG.SUBJ-kartma-ANTIPASSIIV PREP/KOMP KON-NEG.PERF INF.SG-minema
|
| 'Ma olen hirmunud, kui ma ei lähe. '
|
Süntaksi juures on tähtsad veel reeglid, mis puudutavad lihtlausete kombineerimist liitlauseteks. Maasai keeles on selleks mitmeid mooduseid sõltuvalt sellest, millised verbid on kaasatud, ja konkreetsest tähendusest, mida kõneleja tahab saavutada.
Maasai komplekslausetele on iseloomulik poolinfinitiivsete verbivormide sage kasutus. Erinevalt inglise keelest pole maasai keeles täisinfinitiivseid verbe. Pigem näitab verb minimaalselt, kas lause subjekt on ainsuses või mitmuses. Kui lihttüvi on madala tooni a- prefiksiga ja omab lõppsilbil kõrget tooni, siis on tegevusnime subjekt singularis. Aga kui verb on prefiksiga áa- ja ülejäänud verbil on madal toon, siis on infinitiivi subjekt pluuralis. Järgmises näites tähendab lo 'minema' kahemõtteliselt kas liikumist või tuleviku tegevust. Singulari ja pluurali lihttüved verbi 'minema' jaoks on radikaalselt erinevad nagu eesti keeles 'minema' ja 'läksin, läksid, läks'.
| ká-ló a-óp a-otikí
|
| 1SG.SUBJEKT-minema.SG INF.SG-vanduma INF.SG- tegema.ettekavatsetult
|
| 'Mina hakkan vanduma (näit kohtuniku ees) tahtlikult.'
|
| ékí-púó áà-òp áa-otikí
|
| 1PL.SUBJEKT-minema.PL INF.PL-vanduma INF.PL- tegema.ettekavatsetult
|
| 'Meie hakkame vanduma (näit kohtuniku ees) tahtlikult.'
|
| ká-g®rà a-ój
|
| 1SG.SUBJEKT-progressiivne.tegevus INF.SG- kratsima, sügama
|
| 'Mina sügan.'
|
| ká-tó-ótíkí-ó a-ny¾rr-aá em-búkù
|
| 1SG.SUBJEKT-PERF-tegema.ettekavatsetult-PERF INF.SG-armastama-SUUND FEM.SG-raamat
|
| 'Ma aktsepteerisin selle raamatu tahtlikult.' (NB: See lause on ebaviisaka tooniga.)
|
Maasai keeles saab poolinfinitiive omavahel ühendada näitamaks, et infinitiivne verb oli teise verbi tagajärg, eesmärk, laad, vahend või objekti argument.
Poolinfinitiivide kasutused maasai keeles on sarnased kaksikverbi konstruktsioonide kasutamisele paljudes teistes Aafrika keeltes. Maasai keele konstruktsioonide unikaalsus seisneb selles, kui ainus valik on kasutada poolinfinitiivseid vorme.
Maasai keeles on väga suur valik termineid värvuste kohta: umbes 30 värvinimetust ja 20 värvi/mustrit. Viis värvinime on seisundiverbid, teised on adjektiivid. Osa omadussõnalistest värvinimedest on selgelt välja arenenud sõnadest, mis esmalt tähistasid objekte, aga teiste kohta pole ühtegi teadaolevat sünkroonilist nimisõna (või verbi), millega neid seostada võib. Mõned värvinimed pole tuntud üle terve maasai keele rääkijate piirkonna, samal ajal kui mõned on väga laialt levinud.
Maasai põhilised värvi- ja mustrinimetused (+-ga märgitud on põhivärvinimed ka Berlini ja Kay järgi)
PÕHILISED (mittetuletatud)
VÄRVINIMED
|
SEISUNDI-
VERB |
GLOSS |
ADJEKTIIV |
GLOSS
|
|
|
sɔpíà |
'tume, peaaegu must'
|
|
|
(+)múgíé |
'heledast tumepruunini'
|
| +a-rɔ́k |
'olema must' |
(k)áldès |
'soe pruun'
|
| +a-ʟ bɔ́r |
'olema valge' |
ŋirô |
'hallikas pruun'
|
| +a-dɔ́ |
'olema (veri)punane' |
ómò |
'helepruun (ainult lammastel)'
|
| +a-nyɔrʃ |
'olema roheline' |
barrikóì |
'päevitunud; helepruun-kollane'
|
| +a-nyokíé |
'olema punane' |
síntêt |
'kollane-oranž/ roosa; hall'
|
|
|
bárláí |
'heleoranž' (keskmaa keeles)
|
|
|
+pÛs |
'sinine / hall' (varieerub dialektiti)
|
PÕHILISED (mittetuletatud) VÄRVI+MUSTRINIMED
|
|
|
arÛs |
'täpiline must+ alumine pool valge'
|
|
|
keshéròì |
'põhiosa punane; pealispind valge'
|
|
|
kúrrúkúr |
'juhuslik muster kahest värvist; võrdne intensiivsus'
|
|
|
púkótì |
'musta & valge segu; tervik paistab sinisena'
|
|
|
sámpù |
'pruuni & päevitusevärvi triibuline / mitmevärviline'
|
|
|
sántétua |
'silmatorkavatest värvidest kirju-
roheline, must, punane, kollane'
|
|
|
wúâs |
'lapiline, suur laik alakeha pool'
|
Lisaks veel hulk värvide ja mustrite kohta käivaid termineid, mis on tuletatud teistest maasai keele sõnadest (näit loodusnähtused, taimed, loomad jne), mille esmane tähendus viitab objektile või tegevusele. Värvide ja mustri tähendused arenevad, kui objekti/tegevuse sõnu kasutatakse viitamaks tunnustele või tulemuslikele seisunditele, mis on tüüpilised sellele objektile/tegevusele. See on väga levinud protsess kõikides keeltes.
Maasai keel on olnud laenude allikaks teistesse keeltesse. Paljud tuntud kohanimed tänapäeva Keenias ja Tansaanias vastavad tavasõnadele ja –fraasidele maasai keeles, näit Nairobi ('See koht, mis on külm')
(vaadatud 31.oktoober 2013)
